Algav sissekanne on maiuspala kõigile, kes tunnevad kirjeldamatut soovi süveneda minu koolistressi rikkasse halisemisesse.
Nimelt, 24 tundi ööpäevas jääb liiga väheks ning kohe kuidagimoodi ei tule omadega toime. 48 tundi nädalavahetust jäi liiga väheks, et kõigi oma asjadega toime tulla. Nädalavahetusele jäädes oli mul kindel plaan täna õhtuks artikkel valmis saada, uurimistöö jaoks suur osa materjali ära tõlkida ning paar peatükki valmis kirjutada & loomulikult kõigiks eesootavateks kontrolltöödeks, kaasaarvatud ka nii mõnekski järeltööks, õppida.
Reaalsus on hoopis teistsugune. Artikkliga ei jõudnud ma kuhugile. Kuna tähtaeg on kolmapäeval, siis võib eeldada, et ma selle teisipäeval lõpuks valmis kirjutan. Uurimistöö juures tekkisid mul ootamatud tagasilöögid loomkatsetest kirjutades. Lugesin lihtsalt materjalid läbi ning näitan homme ühele juhendajatest oma praeguse markeritega soditud mustandid ette. Kontrolltöödeks on küll õpitud, kuid järeltöödele lähen lootusega lihtsalt läbi saada. Miskit ikka on kõrva taha jäänud ning võiks ju loota, et sellest piisab, et end läbi vedada.
Nüüd pakin oma kurtmisnoodid taas kokku järgmise korrani ning ronin bioloogia õpikuga teki alla organismide paljunemist ning arengut kordama. Teoorias. -.-
Uurimistöös tuleb pisikene paus. Kuniks mult kaob ebamugavustunne ning ma jälle külma närviga võin oma loomkatsetesse ja karusnahafarmidesse süveneda.
nüüd ma mõistan, miks meilt kõiksugused vanemat sorti pedagoogi kaovad ning noored peale tulevad. peale ühte hõbemürki ei kipu enam tagasi ilmselt. ja mina tean ka nimetada paari pedagoogi, kes tolle hõbemürgi võiks eelisjärjekorras kätte saada ning uutele rohelistele võimaluse anda end proovile panna.
—
kooli kodulehel möllasin ringi.
